MA ARMASTAN PÄHKLEID!
Kuid see ei puutu teemasse.
Täna ma ei käinudki koolis. Jah, selline tola olengi. Täna läksin hoopis Jänedale, kus sain natuke aega oma endiste koolikaaslastega olla.
Ausaltöeldes oli kõik päris tore. Ingrid ei olnud muutunud, Annu oli seesama ja Valdis ka. Teised olid täpselt samasugused. Vb olid juuksed natukene pikemaks kasvnaud, ei tea. Joonlauda kaasas ei olnud.
Masendav on aga see, et olen võõrdunud neist. Teemasid leida oli hoopis teistmoodi kui varem. Raskem kui aus olla. Ühise keele leidmine polnud aga nii vaevarikas. Tean ju neid päris mitu aastat.
Kuid sellegi poolest nalja sai ning see oligi päeva kogu mõte. Mind lubati isegi üheksanda klassi kahte viimasesse tundi (just selleks ajaks ma kohale jõudsingi, olgugi, et planeerisin varasemat aega) ning seejärel suundusime kõik võimlasse, kus nad harjutasid natuke oma kava, mille liigutused olid enamasti kerged, peale esimese muidugi. Võimlas pugesime Annnuga mingisugustesse kappidesse kuni Birgit viimaks tuli ja uksed lahti tegi.
Siis me pidime välja ronima. Pff.
Pärast seda läksime tagasi kooli. Ingrid, Valeria ja mõned teised bussi ootamas ning mina ema, kes pidi mulle Jänedale järgi tulema. Seal tantsisime natuke valssi ja Inga sai mõned uued liigutused selgeks. Loodetavasti ei unusta ta need ära. Ning siis vahetasime natuke mõtteid fotosessioonide kohta. Ma ei tea, kuidas mul küll õnnestub, kuid ma üritan ise ka sellega tegelema hakata (tema tuleb esimeseks katsejänes-modelliks. Ta on mu meigikatsed nagunii üle elanud, elab ka selle).
Ning siis ongi ka kõik. Direktoriga sain imekombel hästi räägitud ja eelmise klassijuhatajaga, kes ütles, et ma olen kohutavalt kõhnaks jäänud ning siis... Jah. Vso.
pärast seda sain ma Mandleid, mis olid Indiast toodud ning olen õnnelik :)
No comments:
Post a Comment