Niisiis, Ingrid.
Ma tulin Jänedale viiendast klassist. Mäletan täpselt, et siis me eriti ei suhelnud ja siis kutsusite te mind kevadel poole veel nõiaks ka kui ma mingisuguseid imelikke trikke esitasin teile. Neist ma aga enam midagi ei mäleta. Eriti ma enam ei mäleta selle kohta. Me isegi ei vahetanud paari sõnakestki ja põhimõtteliselt möödusime me üksteisest nii, nagu ei eksisteeriks me üldse üksteise jaoks.
Kuues klass möödus ka nii. Me suhtlesime vahel harva. Ilmselt oli see mingisuguses tunnis või vahetunnis ja kuna sa oled endistviisi mu venna klassiõde, siis jahm...
Aga alles seitsmendas, kui Taimi meie kooli tuli ja mina, samuti kui üks uus õpilane, võtsin ta kiirelt oma 'tiiva' alla. Paar päeva hiljem tulid sa ka meie juurde rääkima. Ise sa põhjendasid ennast nii, et sa tahtsid näha kes on see uus tüdruk, kes meie kooli tuli. Aga tead mis? Ma mäletan sind endiselt sellisena nagu sa olid. Breketitega ja pruunide juustega. Peaks mainima, et sa näed blondina palju parem välja. :)
Aga pärast seda kui sa meiega ühinesid, hakkasime me rohkem suhtlema. Ma olen endistviisi üllatunud, et kuidas sa suutsid üle elada minu muutuse. Ma olin ju tol ajal muutunud täiesti mässumeelseks, sõimasin, protestisin kõige vastu valjuhäälselt ja pmst kehastasin poissi tüdruku nahas. Muhe, kas pole? Sellegi poolest olen ma sulle tänulik, et sa olemas oled ja minuga endiselt suhtled, sest tänu sinule on minu elu sellise pöörde võtnud ja on ainult väheseid inimesi, kes minu elu on mõjutanud. Ja üks neist vähestest oled sina. Pea seda meeles, sest ma ei ütle seda enam kunagi.
Lisaks sellele, on sinuga veedetud aastad väga toredad olnud. Me koos avasatsime, et oskame laulda kõrge häälega ning me oleme koos läbi elanud igasuguseid asju. Kui me koos kusagil oleme, siis olen mina enamasti see, kes meil margi alati teeb ja sina oled millegi pärast rahulik. Isegi uskumatu, et me üldse sõbrad suudame olla, sest nagu sa Viru katusel ütlesid, siis me oleme nii üllatavalt erinevad, et see on üldse imelik, et me koos sõbrad oleme. Aga oleme ju!
Meil on sinuga olnud alati nii lahedad ideed. Või lahedad teod. Kasvõi see, et tõmbasime spordipäeval enamuste ees omale mingisugust pulbrit ninna ja tegelesime oma asjadega edasi. Sa oled kannatlik ja aus. Nagu Ausid ikka, kas pole? :D
Lisaks sellele ma mäletan meie lahedaid retki mööda Jänedat. Kord olime järve ääres, siis olime igal pool mujal. Ka mäletan me sinuga koos jõime. Seda kus aga võimalik. Kord sinu korteris, siis Taimi juures ja siis sa jõudsid täis peaga kooli diskole. Ja jäid vahele XD XD ja tead mis, ma ei taha enam seda teha. o_o XD Ma mõtlen joomist. Aga ma usun, et kuna sa oled niisugune hea südamesõbranna (mis siis, et ma sulle ei hakka oma südant puistama) siis võime kunagi koos juua. Jälle :3
Nii, mida ma veel siia kirjutan?
Noh, sinuga on nii lahe pedepoisse fännata, sinuga on lahe neid imelikke fotosessioone teha ja sind on väga lahe meikida ja muudmoodi sind retsida. Ahjaa, lisaks sellele vihkasid sa mu lemmikmuusikali. No tead küll, see kus see laulja torkas omal keset lava silmad küüntega välja. Aga sa pead nõustuma, tal on imeline hääl!
Ning lisaks sellele kõigele - mina ja sina hakkame nüüd KOOS tantsima. Kuid seekord mitte koolis, keset saali ja nii, et KÕIK näevad meie jaburaid vigu, kuid sellegi poolest olid üritused lahedad, aga ei. Seekord tantsime ainult kahekesi. Vb suudame isegi kellegi juurde värbata, aga noh... kes ikka kannatab välja meie idiootsed ekstreemsused?
Ei, ausalt, sinuga on enamasti tore kõike teha. Kasvõi need imelikud emomomendid kus me mõlemad olime Emod, ka need olid omal moel lahedad sest me mõlemad elasime ju need jaburad asjad üle (ma pole siiamaani oma emomomentidest üle saanud, aga kedagi ei koti).
Ohjah, ja siis ma mäletan Summerit ka. Issand kuidas me nägime vaeva selle posteriga. ja issand kui nõme see minu poolt oli kui ma ära kadusin, et oma vanade tuttavatega rääkida ja hiljem tagasi tulin, kuid pidin omale mujal rahva seast koha leidma. Aga ma olin päris lava ees isegi. Ning siis ma ei leidnud sind pärast üritust üles ja sa olid mu peale VÄGA solvunud, aga me suutsime kuidagi ära leppida. Vastandid tõmbuvad, hah.
Jah, ja et siis selline sa oledki. karvane ja suleline ja vuntside ja vurrudega.
No comments:
Post a Comment